2024 algas 2023-ndal aastal alustatud maalide lõpetamisega; maalide, mis sündisid valgete ööde lummusest, kuid millest üks püüdis kinni hoopis jaanuari hommikute karge valguse ja sai endale suvise pööripäeva asemel talve-ilme. /
2024 began with the completion of paintings I started to paint in 2023; paintings that were born from the enchantment of white nights, but one of which instead caught the crisp light of January mornings and took on a winter look instead of a summer solstice.
Kaia Otstak SÜDAMEST
Näitus avatud 05.09.22 – 31.10.22
Rütmani Galerii
Avatud E-R 10.00 – 17.00 (nv kokkuleppel)
Rapla Kultuurikeskus, Tallinna mnt. 17a
Sellel aastal valminud töödest koosnev väljapanek “PAUS” Vana-Võromaa Kultuurikojas ootab külastajaid alates 28. novembrist kuni 24. jaanuarini. Muuseum on avatud K-P kell 10-18
Ava taevas, sügistähed, sügistaevas, sügisloodus, sügisvalgus, sügispimedus, sügisvärvid, sügise hing, palve, retsiteerimine, zikr, palvehelmed, müstiline, müstiline sügis./
Open the Sky, autumn stars, autumn sky, autumn nature, autumn light, autumn darkness, autumn colours, autumn spirit, prayer, reciting, Dhikr, prayer beads, mystic, mystic falls.
Ma jäin paigale, ma olin kohal… Ja ta tuli, ta liikus mu ümber. Nagu vaimusilm näinud oli, ta järgnes loodusesse, kuid ta jättis mulle taganemistee. Kuidas oleksin ma enam tagasi astuda saanud? / I stayed there, I was still… And he came, he moved around me. As the spirit eye had seen, he came after I went into nature, but he left me with a retreat. How could I have resigned?
Siinsamas vanalinnas on ta leidnud end kaardistamata alalt. Ta püüab näha tundmatuses juhatust, kuid ei näe enam midagi. Kõik linnud lendavad ta selja taga, nende poole tagasi pöörduda ta ei saa ja silme ees haigutab seletamatu maa, milles ei erista mäge orust ja orgu mäest. / Here in the Old Town, she has found herself in an uncharted area. She tries to see guidance in the unknown, but sees nothing anymore. All the birds fly behind her, she cannot return to them, and in front of her eyes dehisces an inexplicable land, in which there is no distinction between mountain and valley and mountain.
Soovin kuulda lunastavast armust. Otsin selle kargust… Karastav on alati ühtaegu karm ja nii ilus. Ükski üleliigne mõte ega tunne ei leia külmas asu. Las see jäine iil puhastab. / I wish to hear about the expiatory blessing. I search the frosty crispness of it… Bracing is always so austere and so beautiful at the same time. No redundant thought or emotion will find its place in the cold. Let this freezing heeler purify.
Rebas-lill kutsikad kannavad magnoolia õisi märkides naiselikkust. Pojengid, aga loovad tasakaalustava meheliku jõu. Lillede lõhn meelitas kohale ka mesimummud, kes on nagu ikka viljakuse ja töökuse sümboliks, mis väga hästi perekonnapildi loomusega kokku sobib. / The fox-flower puppies carry on themselves the magnolia flowers that are for femininity. To create the balance, masculine power come into as the peonies. The scent of the flowers called out the honey birds who are the symbol of fertility and diligence, which goes well with the nature of the family-picture.
Tol korral, kui kõik pimenes, sisemine valgus valgustas peidetud loodust, võrratuid mustreid ja värve – elu, mis senini vaid aimatav oli olnud. Nüüd on see kõikjal… / That time, when everything fell into the darkness, the inner light lightened the hidden nature, the incredible patterns and colours – it lightened the life that was solely adumbrative before. Now it is seen everywhere…
Maal esimesest pildist kahest südames ühes kehas valmis alles üsna selle erilise teekonna lõpusirgel – aprillikuus. Esimest korda elus olen tähele pannud selle kuu võlu olla korraga nii mitmekesine ja ootamatult muutuv – päikesepaiste all tärkavad lilled, mis järgmisel hetkel juba lumekihiga kaetud on. / The painting of the first image of the two hearts in one body was completed by quite the home straight of the special pilgrimage – in April. First time in my life I have gotten a load of this month’s magic to be so diversified and unpredictably changing at the same time – under the sunshine, flowers are germinated which will be covered by the snow at the very second moment.
Seisin pea ühe terve suve ühe jõe kaldal, vaatasin tumedat voolavat vett ja justkui ei olnudki enam lootust. / I stood almost throughout the whole summer on the bank of a river, looking at the dark flowing water. As if there was no hope anymore.
„Sissejuhatus paradiisi“ on installatsiooni- ja maalinäitus lootuse ja lohutuse võrdkujudest. / “Introduction to Paradise” is an installation and painting exhibition about manifestations of hope and consolation.
Maastikud. Võin vaadelda lõputult põlde, bensiinijaamu, veoautosid sõiduteedel, tuulegeneraatoreid mäe otsas. Põllud, sirged teed, sillad, loodusmaastikku ääristavad teeperved, kaarega vastutulevad veoautod. / Landscapes. I can endlessly observe fields, gas stations, truck-cars on the roadways, wind generators on a hill. The fields, the straight roadways, the bridges, natural landscape seamed by the roadsides, the truck-cars passing by.
Sõja ja rahu piirimaa. Maailm kui territoorium nende vastandite läbimänguks, mis teineteise võimalikkuse välja joonistavad. Siin ei otsita sõja põhjusi ega ka rahu säilitamise võimalusi. / The borderland of war and peace. The World as a play-field of these antipodes which draw out each other’s possibility. Here there is no search for a cause of the war nor for possibilities of retaining the peace.