Taaskordsel metsaläbimisel seisatasin endale ootamatult. Tundsin, et pean mõned sammud tagasi astuma, nagu nõiutult. Astusin – ja siis märkasin keras rästikut, kes ootas üle tee minemist, kuna ratturitele märgratavat vahet sisse ei jäänud. Ma astusin mao kõrvale ja ütlesin kõva häälega: «Tule, ma tulen sinuga koos üle tee, kaitsen sind.» Ja madu keris end lahti, tuli mu kõrvale ja me läksime üheskoos teisele poole teed.
Vanalinna arhailine orgaanika ning kogu linna, ümbruskonna ebatasasus ja maalilisus vaid süvendasid ilule järgnemist, igatsust ülendava vastu. Mind köitis, kui suitsused on kõik need maastikuis tõusvad toonid, kui suitsused rohelised, kui sügavad pruunid. / The archaic organics of the Old Town and the unevenness and picturesqueness of the whole city, its surroundings, only deepened the pursuit of beauty, the longing for the sublime. I was fascinated by the smokiness of all those rising tones in the landscape, the smoky greens, the deep browns.