Harku
Kirjutasin kodukohast:
MINA ELASIN SIIN ⟩ Harku. Kadunud on instituut, baar ja vangla
Harku – alevik Tallinna kõrval. Kui ma noorena nullindatel autodele hääletasin, siis selleks, et seda kohta Harkujärvest eristada, tuli minu vanavanemate põlvkonna ealistele tutvustada, et see on see koht, kus on Harku mõis, st eksperimentaalbioloogia instituut. Minu vanemate põlvkonnale tuli selgitada, et see on seal, kus oli Harku baar, ja minust vanematele, et see on seal, kus on Harku vangla. Kõik need tähised – instituut, baar ja vangla – on nüüdseks kadunud, kuid kõikide ümbruskonna põlvkondade teadvuses on alles Harku mets sealsete sportimiseks sobilike radadega.
Kuigi Harku mets pole enam väga suur ja kitsedest suuremaid loomi siin ei liigu, on see minu jaoks alati olnud metsa etalon. See on nii müstiline, nii mitmekesine, andes vist küll ülevaate kõikidest Eesti metsaliikidest oma lehtmetsa, kuusiku, liivamäe-männikute ja segametsa-aladega, kus leidub nii võimsaid vanasid tammesid, künklikke, kuivi piirkondi, kui ka märgalasid. Kuidas vanadest, kuivanud puudest said meie Robertod ja Miguelid, kui tüdrukutena seebikaid järgi mängisime. Viskusime nende puude vahel: «Oh, Miguel, palun ära jäta mind! Per que?»
2007 00KANA – 00HEN, digitaalne foto – digital photo, Kaia Otstak
https://ypsilon.postimees.ee/7836277/mina-elasin-siin-harku-kadunud-on-instituut-baar-ja-vangla